Küte olgu kuiv
Märg kütus soodustab korstnas pigi tekkimist. Ahjutäis märga puitu võib sisaldada 8-10 liitrit vett. Selle põlemisel on temperatuur koldes madal. Põlemine on mittetäielik ja eraldub palju veeauru. Kui see koos pigiaurudega külmale lõõripinnale sadestub, tekib tuleohtlik pigi. Asjal on ka rahaline külg. Märja kütusega läheb umbes 70% soojusest kasutult korstnasse.
Küttepuud peaksid kuivama lõhutult riidas 1,5-2 aastat. Siis on nende niiskuse sisaldus 20%. Meil kasutatakse sageli 30% niiskusega küttepuid (kuivasid ainult ühe suve).
Puidu õige põletamine nõuab üsna kõrgeid temperatuure.
Kui koldes põlemistemperatuur ületab 880 °C ei jää suitsugaasidesse enam tahmavaid ja tõrvavaid aineid. Mida madalamaks temperatuur ülalmainitud temperatuurist jääb, seda rohkem tekib puidu põlemisel tõrva. Kõige rohkem tõrva moodustub 400 °C kuni 600 °C juures.
Kõrge põlemistemperatuuri saavutamine eeldab, et nii ruumi kui ka küttekoldesse saadakse küllaldaselt põlemisõhku. Praktikas kulub ühe kilogrammi puidu kohta 7,5-10 m3 õhku.
Õhku ei tohi koldesse lasta ka liiga palju. Liigne õhk, mis põlemisest osa ei võta, läbib ahju lõõristiku ja jahutab asjatult lõõride sisepindu. Liigõhk on siiski vähem kahjlik kui mittetäielik põlemine.
Küttekollet köetakse täiesti avatud siibriga, õhu ligipääsu regureeritakse tuharuumi uksega.
Luugid ja õhu sissevõtuavad suletakse siis, kui söed hakkavad tuhmuma ja siniseid leeke pole enam näha.
Kui erandkorras vajatakse rohkem soojust, on kasulikum põletada kaks ahjutäit halge paaritunnise vaheajaga , selle asemel et kohe teine ahjutäis lisada. Hea on kütta üks ahjutäis hommikul ja teine õhtul.
Põlemise temperatuurist ülevaate saamist hõlbustab järgmine tabel.
Leegi värv Temperatuur °C
Pimedas punav 500
Punakaspruun 600
Tumepunane 650
Tume jõhvikapunane 700
Jõhvikapunane 750
Hele jõhvikapunane 800
Kollakaspunane 900
Helekollane 1000
Valge 1200
Pimestav 1300
Allikas: Müüritud küttekolde ehitus. “Ehitame” kirjastus, Tallinn, 2003, vt. ka www.ehitame.ee
Kasutatud allikaid:
1. Arvo Veski. Ahjud, pllidi, kaminad. “Valgus”, Tallinn, 1988
2. Müüritud küttekolde ehitus. “Ehitame” kirjastus, Tallinn, 2003, vt. ka www.ehitame.ee