Aastaringse küttega hoonetes tuleks tellida korstnapühkimisteenus suvel ehk ajal, mil ahjud ja pliidid on pärast külmaperioodi taas harvem kasutuses. Korstnapühkimine aitab kokku hoida talvistelt küttekuludelt.
Samuti on see vajalik tuleohutuse suurendamiseks. Korstnalõõride ja küttekollete regulaarne tahmast puhastamine on vajalik ka korraliku tõmbe tagamiseks, sest kütteperioodil tekivad alati suitsulõõridesse tahm ja tuhk, mis sadestuvad suitsulõõride seintele.
Tahm süttib kergesti
Kui tuhk on juba põlenud materjal, mis endast olulist ohtu ei kujuta, siis tahm on jätkuvalt süttiv materjal, mis võib teha palju pahandust. Tahm tekib mittetäielikul põlemisel, kui jahtunud suitsugaasid ja neis olev niiskus kondenseeruvad korstnalõõri seintele. Kerge lendlev tahm süttib juba 170-190 kraadi juures. Kui korstnalõõr on korralikult puhastamata ja süttinud tahmakihi all on veel pigitahm, ongi tahmapõlemine käes. Põlev pigitahm annab kuni 1000-kraadist kuumust, paisub põlemisel ja võib ummistada suitsukäigud. Ummistunud suitsukäikudesse kogunenud gaasid võivad omakorda plahvatada, mis kergemal juhul lööb küttekoldesse ja korstnalõõri praod, tõsisemal juhtumil aga purustab küttekolde ja korstna.
Pigitahma tekke vältimiseks ja tuleohutuse suurendamiseks tuleb lisaks korstna regulaarsele puhastamisele tagada ka korstnalõõrides korralik tõmme. Kõige sagedasem viga on selles, et küttekolde ja korstna suitsulõõri mõõdud ei vasta teineteise nõuetele.
Samuti peavad küttekoldesse ehitatavad suitsukanalid vastama mõõdustikule, mis vastab ehitatava küttekolde konstruktsioonile. Nende vigade vältimiseks on soovitatav konsulteerida ala spetsialistidega, näiteks korstnapühkija või pottsepaga, kes annavad hinnangu, milliste mõõtudega küttekolle sobib olemasolevale korstnalõõrile.
Pigitahma ladestumist soodustab ka olukord, kui kütmisel piirata täielikku põlemist ehk takistada põlemiseks vajaliku hapniku juurdevoolu või põlenud gaaside äravoolu. Pooleldi avatud siibri ja takistatud õhu juurdevooluga kütmine on väga suur pigitahma tekitaja.
On levinud arvamus, et hea tõmbe puhul «kütame ilma» ja sellepärast suletakse siiber poole peale.
Seda ei tohiks kindlasti teha, sest mida parem on korstnas ja küttekoldes tõmme, seda vähem tekib tahma suitsukanali seintele ja seda rohkem salvestub sooja.
Tahm nimelt takistab soojuse salvestamist küttekolde seintesse. Näiteks kui suitsukanali seinad on kaetud 3 mm paksuse tahma-tuhakihiga, läheb kütet kuni 30 protsenti rohkem, et saavutada sama temperatuur, mis on puhastatud suitsukanali seinas. Hoonetel, kus korstna suitsulõõr läbib kõrge külma pööninguosa, mis on näiteks üle kolme meetri, tekib korstna suitsulõõril pööningu põranda ja ülemise korruse vahelises osas suitsulõõri sees sooja ning külma piirile nn krae, mille vältimiseks tuleks pööningul korstnad ära soojustada.
Aastaringse kütmisega hoonetes tuleb lasta korstnaid ja küttekoldeid korstnapühkijal puhastada kütteperioodi lõpus, mitte enne kütteperioodi algust.
Ajutise küttega hoonetes, näiteks suvilad ja suvemajad, tasub korstnaid ja küttekoldeid puhastada sügisel, mitte aga jätta järgmiseks kevadeks.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kui on ehitatud korralik, kõikidele ehitustingimustele ja tuleohutusnõuetele vastav küttekolle, mida regulaarselt puhastada, on kütmisel tagatud korralik tõmme ja soojasalvestus.